Endal aga pisikesi pole, seega polnud nagu kellelegi sarnast kududa.
Nüüd aga on tulemas õetütre teine sünnipäev, seega otsisin sealse kooskudumise teema taas üles. Selgus, et head õpetust teemas siiski pole, nii tuli endal leiutada.
Selline ta siis sai, lõngaks YarnBaby, vardad nii umbes nr 3. Lõnga kulus peaaegu 100 grammi.
Mõtlesin, et jagan paari sõnaga tegemise käiku ka - äkki keegi tahaks proovida. Tegelikult oli see päris tore kudumine, harutada sai palju-palju, aga kuna tükid on nii tillukesed, polnud neid üha uuesti kududa ka teab mis tüütu.
Kõigepealt jupid enne kokku õmblemist.
Edasi passeosa. Kui õieti mäletan, siis alustasin vist 56 silmaga. Kudusin kolm rida parempidi. Seejärel üks pahumpidine rida, nii-öelda krae osa eraldama, seejärel veel kolm parempidist rida. Edasi kasvatasin üle viie silma ühe silma juured. Kasvatamist kordasin iga kolme rea järel, aga siis juba lihtsalt jälgides eelmist kasvatuskohta, mitte enam vahesilmi lugedes. Selliseid kasvatuskordi sai kokku neli. Peale viimast kasvatusrida kudusin veel kolm parempidist rida. Ajasin silmadest lõnga läbi ja jätsin järgmiste tükkide valmimist ootama.
Käis. Alustasin vist 54 silmaga, kudusin 24 parempidist rida ja siis asusin kummastki servast kokku võtma. Ma ei kudunud kokku mitte päris äärmise silmuseid, vaid eelviimaseid. Kokku kahandasin sel viisil 8 real. Pildil on ka palmik, mille pärast külge õmbelsin. Tegelikult võinuks käis ka pisut pikem saada, kui 24 rida.
Hõlm. See tundus esialgu kõige keerulisem ja ega teda õieti enam kirjeldada ei oska ka, boolero ise juba posti pandud. Alustasin umbes 6 silmaga, kasvatades igal real esikinnise poolsesse külge silma juurde. Umbes 10 real hakkasin käisepoolset külge kahandama, seda siis samuti kaheksal korral, nagu käise puhul. Nii kom rida peale käisepoolse külje kahandama hakkamist jätsin hõlmapoolse külje kasvatamise järgi ja kudusin sirgelt edasi. (See viimane lause on nüüd küll segane!) Ülaserv on lõpetatud pisut ümaralt, passe on ju ümar. Hõlm saab tegelikult hirmus tilluke, peamise laiuse annab esiosale pigem soonik.
Selg. Alustasin 54 silmaga, kudusin sama palju ridu, kui hõlmal enne käise jaoks kahandamist. Edasi kahandasin samuti, nagu varem käit ja hõlma. Ülaosa lõpetasin taas järgu kaupa, et pisut ümar serv jääks.
Edasi jäi üle veel tükid kokku õmmelda, soonik kududa ja tikkida. Passe ja soonik on lahtiseid silmi kasutades ülejäänud osa külge silmatud. Soonikut alustasin 120 silmaga, aga tõtt-öelda võinuks olla hoopis rohkem, ei hoia nii hästi, kui võiks. Pidin teda üksjagu venitama.
Tikkisin passele pisut teistmoodi oksakese kui originaalil, aga kui juba meie poes muud lõnga ei olnud, kui see hale ja õrn, siis tundusid ka sellised õied sobivat. Heegeldatud lilleke täitsa omast peast, umbes proovides.
Oh, päris keeruline oli seda juttu kirja panna...
Väga armas ja ilus!
ReplyDelete